Kliimamuutuste põhjused

Fossiilkütuste põletamine, metsalangetamine ja loomakasvatus mõjutavad üha enam kliimat ja Maa temperatuuri.

Nende tegevuste tulemusena paisatakse atmosfääri tohututes kogustes kasvuhoonegaase (lisaks seal juba looduslikult esinevatele), mis võimendab kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist.

Ülemaailmne soojenemine

Võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega oli 2024. aasta keskmine temperatuur maailmas 1,55 °C kõrgem. Nii on seni registreeritud kümnenditest 2015–2024 märgitud kõige soojema aastakümnena. Praegusel ajal tõuseb inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu ühe aastakümne jooksul keskmine temperatuur 0,25 °C.

Kui temperatuur tõuseb võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 2 °C, mõjub see väga halvasti nii looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele ja heaolule. See suurendab ka ohtlike ja isegi katastroofiliste ülemaailmsete keskkonnamuutuste riski.

Rahvusvaheline üldsus on seepärast tunnistanud vajadust hoida keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ja pingutada, et see jääks alla 1,5 °C.

Kasvuhoonegaasid

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on kasvuhooneefekt. Mõned gaasid toimivad maakera atmosfääris kasvuhooneklaasina: päikesevalgus püütakse kinni ja takistatakse selle tagasipeegeldumine kosmosesse – see omakorda annab hoogu globaalsele soojenemisele.

Paljud neist gaasidest on looduslikud, kuid inimtegevus suurendab mõne gaasi kontsentratsiooni atmosfääris. Need gaasid on näiteks:

• süsinikdioksiid (CO₂),
• metaan,
• dilämmastikoksiid,
• fluoritud gaasid.

Ülemaailmset soojenemist põhjustab kõige enam inimtegevuse tagajärjel tekkiv süsinikdioksiid (CO₂). Aastaks 2023 oli selle kontsentratsioon atmosfääris 51 % kõrgem kui tööstusrevolutsiooni eel (enne 1750. aastat).

Inimtegevuse tagajärjel eraldub väiksemates kogustes ka teisi kasvuhoonegaase. Metaan on süsinikdioksiidist veelgi võimsam kasvuhoonegaas, kuid selle eluiga atmosfääris on lühem. Dilämmastikoksiid nagu ka süsinikdioksiid koguneb ja säilib atmosfääris aastakümneid ja sajandeid. Muudel saasteainetel kui kasvuhoonegaasidel, sealhulgas aerosoolidel (nt tahmal) on erinevad soojendavad ja jahutavad mõjud ning neid aineid seostatakse ka muude probleemidega, näiteks halva õhukvaliteediga.

Looduslikud mõjutajad – näiteks muutused päikeseaktiivsuses või vulkaaniline tegevus – on vahemikus 1850 kuni 2019 mõjutanud maakera keskmist temperatuuri vähem kui 0,1 °C.

Suurenevate heitkoguste põhjused

• Söe, nafta ja gaasi põletamisel tekivad süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.
• Metsade maharaiumine (raadamine). Metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes atmosfäärist süsinikdioksiidi_{. See kasulik mõju kaob, kui puud maha võetakse. Puudes ladestunud süsinik lendub atmosfääri ja suurendab kasvuhooneefekti.}
• Ulatuslikum loomakasvatus. Lehmad ja lambad tekitavad oma toidu seedimisel suurtes kogustes metaani.
• Lämmastikku sisaldavad väetised põhjustavad dilämmastikoksiidi heidet.
• Fluoritud gaasid eralduvad mitmesugustest seadmetest, mille tootmisel või milles endis neid kasutatakse. Nende gaaside heited mõjutavad kliima soojenemist pea 23 000 korda rohkem kui süsinikdioksiid.